17. juunil 2026 vastu võetud kohtute reformi seadus annab kohtute nõukogule järelevalve esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle. Kohtute seaduse uue § 45 lõike 2 järgi võib nõukogu nõuda esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise, eelarve, planeeritud tegevuste ja arengueesmärkide täitmise kohta. Kohtu esimehe ametisse nimetamine, vabastamine ning järelevalve on nimetatud ka nõukogu pädevusloetelus. Need ülesanded jõustuvad 1. jaanuaril 2027. Nõukogu ise alustas tööd juba 1. oktoobril 2026; koosseisu loomise ja töö alustamise varasemad sätted ei too kõiki hilisemaid volitusi ettepoole. Õigusemõistmisesse sekkumise keeld jääb kehtima.
Praktiline tähendus järelevalvele
Kohtuhaldusjärelevalves tuleb eristada juhtimis- ja eelarveülesande täitmist kohtuasja sisulisest lahendamisest. Seletusenõue peaks osutama konkreetsele halduskohustusele ning selle hindamiseks vajalikele andmetele. Nõukogu ei ole kohtulahendi õigsust kontrolliv lisakaebeaste. Üleminekuajal tuleb iga toimingu puhul kontrollida just selle pädevusnormi jõustumist: organi olemasolu alates oktoobrist ei tähenda, et esimeeste uuenenud järelevalvekord oleks juba 2026. aastal tervikuna rakendatav.
Algallikas ja viited
Õigusakt · 17.06.2026
Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (kohtumenetluse kiirendamine), RT I, 11.07.2026, 9
Asjakohased sätted: Muutmisseaduse § 1 p-d 70–78, 87–88 ja 129–130; § 31 lg-d 1–3; KS § 41¹ lg 1 p 10 ja § 45 lg 2 alates 01.01.2027; KS § 130³ lg 1 ja § 130⁶ lg 2; KS § 2 lg 2.
Algallika URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/111072026009
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.