2026-10-15 — Revisjonikomisjoni kontroll on toiming, kuid huvide konflikti tuleb hinnata konkreetselt

Riigikohus lõpetas väärteomenetluse volikogu revisjonikomisjoni liikme suhtes, keda karistati kontrollis osalemise eest ajal, mil kontrollitava asutuse juht oli tema vastu esitanud tsiviilhagi. Revisjonikomisjoni tegevus, sealhulgas teabe kogumine ja revisjoniakti suhtes otsustamine, on korruptsioonivastase seaduse mõttes toiming. Komisjoni otsus ei reguleeri aga iseseisvalt kontrollitava õigusi ja kohustusi (p-d 15–20). Kohus kohaldas tagasiulatuvalt leebemat, 19.07.2026 jõustunud normi, mis nõuab toimingut mõjutada võiva huvi olulisust (p-d 21–23). Ainuüksi pooleliolev tsiviilhagi seda ei tõenda. Arvestada tuleb nii huvi kui ka kontrollitoimingu laadi; revisjonikomisjoni poliitilise kontrolli ülesannet ei saa samastada tavalise haldusmenetluse erapooletusnõudega (p-d 24–29). Konkreetses asjas olulist isiklikku huvi ei tuvastatud.

Praktiline tähendus järelevalvele

Kontrolliorgani liikme võimalikku huvide konflikti tuleb põhjendada konkreetsete asjaoludega. Revisjoni läbiviimine kuulub toimingupiirangute kontrolli alla, kuid hagi esitamine kontrollija vastu ei anna automaatset võimalust teda kontrollist kõrvaldada. Samas ei välista lahend taandumise või toimingupiirangu vajadust olukorras, kus oluline isiklik huvi on tegelikult olemas.

Algallikas ja viited

Riigikohtu lahend · 15.10.2026
Riigikohtu lahend nr 4-26-693/11

Viidatud osa: p-d 15–30; resolutsiooni p-d 1–2

Asjakohased sätted: KVS § 2 lg 2; KVS § 11 lg 1 p 2; KOKS § 48; KarS § 5 lg 2.

Algallika URL: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=4-26-693/11

Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.

Kirjuta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top