Õiguskantsler analüüsis politsei tegevust väljakutsel, mille järgi võisid alaealised alkoholi tarvitada. Kontrolli tulemusel tarvitamist ega abivajadust ei tuvastatud. See tulemus ei tähendanud iseenesest, et kontroll oli alusetu: alaealise alkoholi tarvitamise kahtlus võib anda seaduses sätestatud aluse kontrollimeetmeks ka väliste joobetunnuste puudumisel. Õiguskantsler ei leidnud saadud selgituste põhjal ilmset eksimust erimeetme kasutamisel. Samas rõhutati proportsionaalsust, väärikuse kaitset, lapse huve ja tundlikku suhtlemist. Menetluse dokumenteerimise ulatus sõltub juhtumist; kirjeldatud olukorras võis piisata infosüsteemi kandest. Politsei möönis, et lapsevanemaid saanuks paremini teavitada. Väljakutse teabele juurdepääs tuleb lahendada eraldi, arvestades teabe saamise õigust ja juurdepääsupiiranguid.
Praktiline tähendus järelevalvele
Ohukahtluse kontrolli õiguspärasust ei saa hinnata ainult tagantjärele saabunud negatiivse tulemuse järgi. Otsustav on algne teave, konkreetse meetme seaduslik eeldus ja selle kasutamise viis. Kontrollija peaks lapsele arusaadavalt selgitama toimuvat ning hindama eraldi abi osutamise, vanema teavitamise ja asjaolude dokumenteerimise vajadust.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 04.05.2026
Politsei tegevuse vaidlustamine, 7-4/260038/2603705
Viidatud osa: lk 1–2, erimeetme õiguslik alus ja proportsionaalsuse hinnang; lk 3, teavitamine ja teabe väljastamine
Asjakohased sätted: AS § 46, § 49 lg 5 ja § 49¹ lg 3; KorS § 37 lg 1 p-d 1 ja 3; KorS §-d 7–9 ja § 12 lg 1; HMS § 18 lg 1; LasteKS § 21 lg 1.
Algallika URL: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2026-05/Politsei%20tegevuse%20vaidlustamine.pdf
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.