Õiguskantsler käsitles kirikute ja koguduste seaduse muudatusi, mis piirasid ohtlikke välissidemeid ja võisid viia usuorganisatsiooni sundlõpetamiseni. Arvamuse keskne tingimus oli, et sekkumine peab põhinema tegelikul konkreetsel ohul Eesti põhiseaduslikule korrale. Pelgalt abstraktne võimalus või viide julgeolekule ei ole piisav. Sundlõpetamise otsustab kohus, arvestades usu- ja ühinemisvabaduse erikaitset ning proportsionaalsust. Siseministeeriumi eelnev suhtlus ühendusega aitab asjaolud selgitada ja võimaluse korral vastuolu vabatahtlikult kõrvaldada. Õiguskantsleri hinnang sätete põhiseaduspärasusele sõltus sellest, kas selline kitsendav tõlgendus on seadusest äratuntav. Tegemist oli Riigikohtule esitatud arvamusega, mitte kohtu lõpliku otsuse ega konkreetse ühenduse kohta tehtud ohuhinnanguga.
Praktiline tähendus järelevalvele
Ohu tõrjumiseks kavandatud kõige intensiivsema meetme puhul tuleb eraldi tõendada oht, selle seos kontrollitava ühenduse tegevusega ja leebemate lahenduste ebapiisavus. Seaduse üldine eesmärk ei asenda individuaalseid asjaolusid. Menetluses peab jääma selgeks ministri taotluse ning sõltumatu kohtu otsustuse erinev roll.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 18.11.2025
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-25-49, 9-2/252126/2508358
Viidatud osa: lk 1–3, punktid 1–9; lk 7–10, punktid 42–64
Asjakohased sätted: PS §-d 11, 40 ja 48; KiKoS muudatuse § 3 lg-d 2¹–2² ja § 4 lg-d 1¹–1² (vaidlustatud sätted); KiKoS § 16 lg 3; KorS § 5 lg 2 (tõlgenduslik võrdlus); TsÜS § 40 lg 2; TsMS § 629.
Algallika URL: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025-11/Arvamus%20pohiseaduslikkuse%20jarelevalve%20asjas%20nr%205-25-49.pdf
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.