Õiguskantsler leidis, et reservväelase väljaõppemissioonile kandideerimisel oli arhiivitud karistusandmete päring õigusvastane. Julgeolekuvajadus ja soov kaasata usaldusväärseid inimesi ei kõrvalda kohustust kasutada õiget õiguslikku alust. Kandidaadile viidati Kaitseväe korralduse seaduse taustakontrolli sätetele, kuigi tegelik kontroll põhines kaitseväeteenistuse seadusel. Reservteenistusele ei laiene automaatselt tegevteenistusse võtmise piirangud. Arhiivitud karistusandmete kasutamise juhud on seaduses piiratud ning üldine andmepäringuõigus ei laienda neid erandeid. Õiguskantsler rõhutas ka selge teavitamise ja keelduva otsuse põhjendamise kohustust. Võimalik vajadus põhjalikuma kontrolli järele võib anda põhjuse seadust muuta, kuid ei seadusta olemasoleva volituse ületamist. Samas ei tähenda kontrolli puuduste tuvastamine kandidaadi tingimusteta õigust missioonile valituks saada.
Praktiline tähendus järelevalvele
Asutus peab enne taustakontrolli siduma kontrollitava isikute rühma, kasutatava andmeliigi ja taotletava eesmärgi konkreetse volitusnormiga. Veebivormi nõusolekukast ei paranda puuduvat pädevust. Andmete pärimise tehniline võimalus ja andmete kasutamise õigus on erinevad küsimused; mõlemat tuleb kontrollida ka koostöös teise registripidajaga.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 28.10.2026
Legio väljaõppemissioonile soovijate taustakontroll, 7-4/261515/2609098
Viidatud osa: lk 2–6, punktid 3–30; eriti punktid 17–28
Asjakohased sätted: KKS §-d 41³–41¹⁰; KVTS § 14, § 70 lg-d 3–4 ja § 74 lg 4; KarRS § 5 lg 2, § 16 lg 1 ja § 20; HMS § 5 lg 2 ja § 56 lg-d 2–3.
Algallika URL: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2026-10/Legio%20valjaoppemissioonile%20soovijate%20taustakontroll.pdf
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.