Õiguskantsler hindas haldusmenetluse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise eelnõu, millega kavandati ministeeriumidele senisest avaramat sekkumist teiste haldusorganite tegevusse, sealhulgas otsustamist nende asemel. Õiguspärase halduse tagamise eesmärki peeti põhjendatuks, kuid küsiti, kas selleks on vaja muuta haldusjärelevalve korda. Arvamuses nõuti terviklikku mõjuanalüüsi: kas asutustel on vajalik pädevus ja tööjõud, milline on menetluste ning vaidluste lisakoormus ja kuidas tagatakse kontrolli objektiivsus ministeeriumi enda valdkonnapoliitilise huvi korral. Eraldi juhiti tähelepanu kohaliku omavalitsuse tegevuse otstarbekuse kontrolli võimalikule vastuolule omavalitsusgarantiidega. Samuti vajavad selgust põhiseaduslike institutsioonide kontrollimise erijuhud ja piisav ettevalmistusaeg. Tegemist on eelnõuarvamusega, mitte kinnitusega, et kavandatud volitused juba kehtivad.
Praktiline tähendus järelevalvele
Järelevalvesüsteemi reformi ettevalmistamisel tuleb koos volitusnormiga kavandada kontrollija sõltumatus, menetluse kulud, ülesannete täitmiseks vajalikud inimesed ja vaidlustamise võimalused. Õiguspärasuse kontrolli ning poliitilisest eelistusest lähtuvat otstarbekushinnangut ei tohiks menetlusjuhistes sulatada üheks. Uue korra rakendamist ei saa põhjendada ainult lubatud tulemuslikkusega.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 10.11.2026
Haldusmenetluse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, 18-2/262620/2609484
Viidatud osa: lk 1–2, lõigud eelnõu mõjust, sõltumatusest ja jõustumisest
Asjakohased sätted: PS kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud tagatised; HMS ja VVS muutmise eelnõu (arvamuse ese).
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.