Õiguskantsler taotles Jõelähtme määruse mitme sätte kehtetuks tunnistamist, sest taristutasu ja sellega seotud kohustused ületasid tema hinnangul seaduse volitust. Eraldi käsitleti kohustuste täitmata jätmise mõju ehitusõigusele. Vald ei saa määrusega täiendada ehitusloa andmisest keeldumise seaduslikke aluseid. Ehitusteatist omakorda ei anta: inimene esitab selle pädevale asutusele, kes kontrollib seaduses ettenähtud juhul nõuete täitmist ja võib esitada nõuded haldusaktina. Haldusleping ei anna seaduslikku alust muidu õigusvastasele kohustusele. Ka üldine elanikkonna kasvu mõjuanalüüs ei tõenda konkreetse arendaja kanda jäetava kulu õiglast suurust.
Praktiline tähendus järelevalvele
Loa- ja teatismenetluse kontrollnimekirjad peavad lähtuma erinevast menetluslikust ülesehitusest. Ehitusteatise käsitamine valla heakskiitu vajava loana võib tekitada põhjendamatuid lisatingimusi. Taristulepingu täitmise kontroll tuleb siduda üksnes õiguspärase kohustuse ja seaduses lubatud tagajärjega; rahalise nõude täitmise survestamiseks ei või luua uut loamenetluse takistust.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 01.10.2026
Taotlus tunnistada Jõelähtme Vallavolikogu 12.01.2023 määruse nr 26 § 2 punktid 2–4 ja 6, § 3 lõiked 3 ja 9 ning § 6 kehtetuks, 6-11/260862/2608131
Viidatud osa: lk 1, taotlus ja menetluslugu; lk 5–6, p-d 27–33; lk 6–7, p-d 34–44
Asjakohased sätted: EhS § 36 lg 6; PlanS § 129 lg 1 p 1 ning § 131 lg-d 2¹ ja 6; PS § 3 ja § 154 lg 1; ÕKS § 18 lg 1.
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.