Artikkel käsitleb õiguskantsleri 16.09.2025 riigikogus peetud aastaettekandes kasutatud metafoori „hambutu riiklik järelevalve“ ning seob selle seaduslikkuse põhimõtte (PS § 3 lg 1) ja korrakaitseseaduse (KorS) riikliku järelevalve regulatsiooniga. Lähtudes õiguskantsleri ja Riigikohtu seisukohtadest ning riikliku järelevalve kohustust selgitavast praktikast, analüüsitakse olukordi, kus seadused kehtivad, kuid neid ei jõustata. Näidatakse, et probleem ei seisne üksnes normide […]

Hädaolukorra seaduse (HOS) 2025. aasta muudatustega anti Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) anti õigus kohaldada varjumise tagamiseks korrakaitseseaduse (KorS) riikliku järelevalve erimeetmeid, kuid Päästeameti puhul kehtestati eriline piirang isiku läbivaatusele. Päästeamet võib KorS § 48 alusel läbi vaadata üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja; keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on sõnaselgelt

Artikkel käsitleb Sotsiaalministeeriumi valitsemisala loamenetluse ja järelevalve tõhustamiskava ning analüüsib selle seoseid kehtiva õigusraamistikuga. Fookuses on probleem, et tervise- ja sotsiaalvaldkonna riiklik ja haldusjärelevalve on õiguslikult ja metoodiliselt killustunud, riskipõhine lähenemine puudulikult normeeritud ning enesehindamise kasutamine järelevalves ebajärjekindel. Artiklis vaadeldakse tõhustamiskava põhisõnumeid, KorS-i, VVS-i ja TTKS-i rolli järelevalveraamistikus ning analüüsitakse, milliseid normimuudatusi ja praktilisi samme