Õiguskantsler selgitas Riigikogu juhatusele oma pädevuse piire seoses kriminaalmenetluse ja võimaliku jälitamisega. Varem avaliku ruumi turvakaameraga tehtud salvestise tagantjärele vaatamine ei olnud kirjeldatud asjaoludel reaalajas varjatud jälgimine. Menetlustoimingu õiguslik liik sõltub selle tegelikust sisust. Õiguskantsleril ei ole õigust kohustada prokuratuuri konkreetset kriminaalmenetlust alustama või lõpetama ega hinnata saadikupuutumatuse menetluses tõendeid ja süüküsimust. Ka väide, et teise inimese suhtes sarnast menetlust ei alustatud, ei anna õiguskantslerile sellist volitust. Kirjas eristati kriminaalmenetluse kohustuslikkust, menetlustoimingute erikorda ja õiguskantsleri põhiseaduslikku ülesannet. Avaliku arutelu käigus esitatud kontrollinõue ei muuda seadusega määratud pädevusjaotust.
Praktiline tähendus järelevalvele
Järelevalvekaebuse vastuvõtmisel tuleb esmalt selgitada, millist otsust või toimingut vaidlustatakse ja milline organ võib seda kontrollida. Üldine viide põhiõigustele ei loo asutusele puuduvat menetluspädevust. Ka salvestise kasutamist tuleb hinnata tegeliku kogumisviisi ning kasutamise eesmärgi järgi, vältides automaatset samastamist jälitustoiminguga.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 05.12.2025
Võimalik jälitamine ja õiguskantsleri pädevus, 8-1/252292/2508808
Viidatud osa: lk 1–2
Asjakohased sätted: KrMS § 6, § 63 lg 1, peatükid 3¹ ja 14¹; RKLS § 18¹.
Algallika URL: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2025-12/Voimalik%20jalitamine%20ja%20oiguskantsleri%20padevus.pdf
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.