Õiguskantsler leidis, et kaevandamiseks sobivate ja rikutud turbaalade nimekirjade kitsendamisel oli minister ületanud maapõueseadusega antud volitust. Seaduses nimetatud tingimustele vastavaid alasid ei saanud nimekirjast kõrvale jätta üksnes seetõttu, et seal veel ei kaevandatud või loataotlust ei olnud esitatud. Nimekirja kandmine ei taga kaevandamisloa saamist, vaid võimaldab luba taotleda; loa andmist takistavaid asjaolusid hinnatakse vastavas menetluses. Turba kaevandamise põhimõttelise lubatavuse üle otsustab Riigikogu. Õiguskantsler tegi ettepaneku viia määrus maapõueseaduse ja põhiseadusega kooskõlla, eristades seaduse rakendamist uue keskkonnapoliitilise valiku tegemisest.
Praktiline tähendus järelevalvele
Ennetava kontrolli korralduses tuleb eristada taotluse esitamise eeltingimust ja loa sisulist hindamist. Tehnilisena näiv nimekiri võib tegelikult välistada juurdepääsu menetlusele. Selle kujundaja peab seetõttu kontrollima nii seaduse kriteeriume kui ka enda kaalumisruumi piire.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 19.01.2026
Ettepanek kliimaministri määruse põhiseaduse ja maapõueseadusega kooskõlla viimiseks, 6-1/251691/2600443
Viidatud osa: lk 1–2, põhijäreldused ja volitus; lk 2–4, otsustuspädevus ja nimekirjade muutmine
Asjakohased sätted: MaaPS § 45 lg-d 1, 3, 6 ja 7; PS § 3 lg 1; PS § 94 lg 2; PS § 142 lg 1; RKHKo 11.10.2023, 3-20-771/103 (kirjas viidatud).
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.