Õiguskantsler pidas ekslikuks Haapsalu üldplaneeringu lahendust, mille järgi muutunuks osa varasemaid detailplaneeringuid ehituskeeluvööndis automaatselt kehtetuks. Detailplaneering on haldusakt ning selle kehtetuks tunnistamiseks tuleb järgida eraldi menetluskorda. Ka hilisema üldplaneeringuga vastuolus oleva kehtiva detailplaneeringu resolutiivosa on haldusorganile siduv. Planeeringu muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb kaasata puudutatud isik, kaaluda huve ning arvestada usalduse kaitsega. Õigus planeeringut tehniliselt hilisema õigusega kooskõlla viia ei luba selle sisu menetluseta kõrvaldada. Ehitusloa menetluses tuleb hinnata projekti vastavust kehtivale detailplaneeringule, mitte eeldada planeeringu automaatset lõppemist.
Praktiline tähendus järelevalvele
Ehitusõiguse kontrollis on vaja ajakohast ülevaadet kehtivatest haldusaktidest. Üldplaneeringu uus nõue ei vabasta ametnikku varasema detailplaneeringu kehtivuse kontrollimisest. Kui vastuolu tuleb lahendada planeeringu muutmise või kehtetuks tunnistamisega, ei saa nõutavat menetlust asendada loa andmisest keeldumise ega projekteerimistingimustesse lisatud sisulise piiranguga.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 10.02.2026
Haapsalu linna uus üldplaneering ja varem kehtestatud detailplaneeringute kehtivus, 7-5/260065/2601148
Viidatud osa: lk 1–2, detailplaneeringu kehtivus ja kehtetuks tunnistamise kord; lk 2–3, ehitusloa ning projekteerimistingimuste seos planeeringutega
Asjakohased sätted: HMS § 54, § 60 lg 1, § 61 lg 2 ning §-d 66–67; PlanS § 11 lg 1, § 92 lg 2 p 5 ning § 140; EhS § 27 lg-d 3–4, § 42 lg 1 ja § 44 p 1.
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.