17. veebruaril 2026 antud Eesti Panga presidendi määrus jõustus 2. märtsil ning täpsustas mitme finantsaruande eesmärki ja andmekirjeldust. Maksebilansi aruandluse puhul nimetati sõnaselgelt Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmiseks vajalike andmete kogumine. Detailsete krediidiandmete aruannete regulatsioon seob andmed Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo ülesannetega. Lisaks täpsustati viivislaenude liigitamist: krediidiriski tõttu langenud väärtusega vara eristatakse kapitalinõuete määruse tähenduses makseviivituses olevast laenust. Kui esinevad mõlemad tunnused, näidatakse laen makseviivituses laenude liigis. Tegemist on aruandluse kasutuseesmärgi ja kontrolliandmete võrreldavuse täpsustusega; määrus ei kirjelda iseseisvat piiramatut juurdepääsu kõigile pangaandmetele.
Praktiline tähendus järelevalvele
Aruande koostaja ja kontrollija peaksid kasutama sama klassifikatsiooni ning suutma põhjendada, miks laen kuulub konkreetsesse liiki. Väärtuse langus ja makseviivitus ei ole samatähenduslikud tunnused. Andmete kasutamisel tuleb siduda päring või analüüs vastava asutuse seadusliku ülesandega. Mitme kasutuseesmärgi nimetamine aitab vältida paralleelset aruandlust, kuid ei kaota vajadust dokumenteerida andmete päritolu, tähendus ja konkreetne kasutus.
Algallikas ja viited
Õigusakt · 17.02.2026
Eesti Panga presidendi määruste muutmine, RT I, 27.02.2026, 1
Asjakohased sätted: Muutmismääruse § 3; § 5 p 1; § 8; Maksebilansi aruandluse määruse nr 7 § 1 lg 2; detailsete krediidiandmete määruse nr 6 § 1 p 1.
Algallika URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/127022026001
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.