25. veebruaril 2026 vastu võetud inimgeeniuuringute seadus avaldati 17. märtsil ning jõustus põhiosas 1. aprillil 2026. Seaduse § 34 jätab avaliku teabe haldamise ja isikuandmete töötlemise nõuete riikliku ning haldusjärelevalve Andmekaitse Inspektsioonile. Uus tervikregulatsioon käsitleb Eesti geenivaramut ning geneetiliste andmete kasutamist teadusuuringutes. §-d 31–33 näevad ette teaduseetika komitee heakskiidu ja uuringu andmekaitse eest vastutava isiku määramise. Seaduse kohaldamisalast jääb välja muul eesmärgil, näiteks raviteenuses või süüteomenetluses toimuv geneetiliste andmete töötlemine. Varasemate nõusolekute ja menetluses olnud taotluste kohta kehtivad üleminekusätted.
Praktiline tähendus järelevalvele
Järelevalve alguses tuleb määrata andmetöötluse tegelik eesmärk, vastutav töötleja ja kohaldatav regulatsioon. Teaduseetika komitee heakskiit ning Andmekaitse Inspektsiooni kontroll täidavad erinevat ülesannet; heakskiit ei asenda andmetöötluse õiguspärasuse hindamist. Vanade geenidoonorinõusolekute puhul on oluline nõusoleku andmise kuupäev, mitte ainult registri tänane koosseis. Kontrollitoimikus tuleks eraldi käsitleda andmete kogumist, teadusuuringus kasutamist, väljastamist ja säilitamist, sest nende toimingute õiguslik alus ning ulatus võivad erineda.
Algallikas ja viited
Õigusakt · 25.02.2026
Inimgeeniuuringute seadus, RT I, 17.03.2026, 1
Asjakohased sätted: IGUS § 1 lg-d 1 ja 4–5; IGUS §-d 31–37 ja § 49.
Algallika URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032026001
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.