Õiguskantsler tegi 11. mail 2026 ettepaneku muuta Tallinna avalike ehitiste rahastamise korda. Linn oli laiendanud PlanS § 131 alusel antud määruse ka sellistele hoonetele ja linna ülesannete täitmiseks vajalikele ehitistele, mis ei mahu selle volitusnormi alla. Kaasrahastamise valem ei asendanud konkreetse arenduse mõju ja tegelike kulude põhjendamist. Õiguskantsler rõhutas ka asutuste pädevuse piiri: määrus ei saa anda linnaasutusele õigust sõlmida selle alusel lepinguid küsimustes, mida linnal pole õigust sama määrusega reguleerida. Üksikjuhtumil võib õiguspärane kokkulepe olla võimalik, kuid see nõuab iseseisvat kaalumist, põhjendamist ja kohustuste seost lepingu eesmärgiga.
Praktiline tähendus järelevalvele
Sisemise pädevusjaotuse kontroll ei lõpe tõdemusega, et määrus nimetab lepingu allkirjastava asutuse. Esmalt tuleb kontrollida, kas määruse andjal oli sisulise kohustuse reguleerimiseks volitus. Ühetaolise valemi kasutamine ei tõenda üksikjuhtumi kulude põhjuslikku seost. Planeeringu menetluse jätkamist ei saa siduda õigusliku aluseta rahastamisnõudega. Õiguspärase kokkuleppe põhjendused peavad jääma kontrollitavaks ka siis, kui osapooled kokkuleppe sõlmivad.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 11.05.2026
Ettepanek viia Tallinna Linnavolikogu 15.12.2022 määrus nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord” kooskõlla põhiseadusega, 6-4/260933/2603965
Viidatud osa: lk 1–3 volitusnorm ja menetluse lõpetamine; lk 4–5 üksikjuhtumi põhjendamine; lk 5–6 asutuste lepingupädevus
Asjakohased sätted: PS § 3; § 154 lg 1; § 142; ÕKS § 17; PlanS § 129 lg 1 p 1; § 131 lg-d 1, 2 ja 2¹; HMS §-d 53 ja 90; § 98 lg 2.
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.