Õiguskantsler käsitles Maardu vee- ja kanalisatsiooniteenuse korraldust ning linna vastuseid elanike küsimustele. Linn ei ole enda kontrolli all oleva äriühingu puhul pelgalt formaalne omanik. Ka mitmeastmelises kontsernis tuleb kasutada osanikuõigusi, et saada vajalik teave kulude, seotud isikutega tehtavate tehingute ja avaliku raha kasutamise kohta. Teabe puudumisele viitamine ei asenda omanikujärelevalvet. Õiguskantsler soovitas linnavolikogul kaaluda selgemate järelevalvesuuniste kehtestamist ja linnavalitsusel elanikele sisuliselt vastata. Eraldi toodi välja revisjonikomisjoni kontrolliõigused. Samas ei tohi omanikujärelevalvet samastada veeteenuse hinna riikliku kontrolliga: hinna põhjendatust kontrollib Konkurentsiamet. Õiguskantsler ise veehinna õigsust ei hinnanud ega võtnud üle teiste järelevalveasutuste ülesandeid.
Praktiline tähendus järelevalvele
Avaliku teenuse korraldaja peaks kaardistama korraga kolm erinevat vastutusahelat: omaniku juhtimis- ja teabeõigused, volikogu revisjonikomisjoni kontroll ning valdkondlik riiklik järelevalve. Nende pädevuste eristamine aitab vältida olukorda, kus iga osaline viitab teisele ja vajalik sisuline kontroll jääb tegemata. Kontsernistruktuur vajab toimivat teabe liikumise korda.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 11.05.2026
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Maardu linnas, 7-5/261022/2603968
Viidatud osa: lk 1–2, „Järelevalve linna äriühingute tegevuse üle“; lk 3–4, veeteenuse hinna järelevalve
Asjakohased sätted: KOKS § 35 lg-d 1 ja 3; KOKS § 48 lg 3 p 1 ja lg 6; ÄS §-d 166 ja 287; ÜVVKS §-d 57 jj.
Algallika URL: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2026-05/Vee-%20ja%20kanalisatsiooniteenuse%20osutamine%20Maardu%20linnas.pdf
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.