Riigikohtu üldkogu jättis rahuldamata presidendi taotluse tunnistada kirikute ja koguduste seaduse muudatused põhiseadusvastaseks. Otsus puudutas seaduse abstraktset kontrolli ega otsustanud ühegi konkreetse ühenduse sundlõpetamist (p-d 57, 105). Üldkogu tõlgenduse järgi võivad piirangud hõlmata administratiivseid ja organisatsioonilisi sidemeid ning majanduslikku sõltuvust ohtlikust välismaisest isikust, mitte pelka õpetuslikku seost. Eesti ühenduselt saab nõuda ainult tema enda mõju all olevate toimingute tegemist (p-d 64–70, 82). Oht peab tulenema konkreetsetest asjaoludest ja olema tegelik; abstraktsest julgeolekuviitest ei piisa (p-d 75–77). Sundlõpetamine on viimane abinõu. Kõrvaldatava puuduse puhul tuleb anda võimalus see kõrvaldada ning tagada ärakuulamine ja kohtulik kontroll (p-d 81, 102–104).
Praktiline tähendus järelevalvele
Järelevalveasutus peab eristama seaduses nimetatud ohutunnuseid tõendatud tegelikust ohust ning põhjendama valitud meetme ulatust. Adressaadi võimatus mõjutada kolmanda isiku dokumente või tegevust on õiguslikult oluline. Seaduse põhiseaduspäraseks pidamine ei vabasta asutust iga üksikjuhtumi tõendamisest ega anna automaatset õigust kasutada kõige raskemat meedet.
Algallikas ja viited
Riigikohtu lahend · 08.06.2026
Riigikohtu lahend nr 5-25-49/36
Viidatud osa: p-d 57, 64–82, 98–105; resolutsioon
Asjakohased sätted: KiKoS § 3 lg-d 2¹ ja 2² ning § 4 lg-d 1¹ ja 1² (kontrollitud muudatus); KiKoS § 16 lg 3; TsÜS § 40 lg 2; TsMS § 629; PS §-d 11, 40 ja 48.
Algallika URL: https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=5-25-49/36
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.