26. augustil 2026 vastu võetud ja 4. septembril avaldatud muudatus jõustus 7. septembril. Täpsustati teenistusrelvade, sõjarelvade ja lahingumoona käitlemise, hoidmise ning väljastamise nõudeid. Relvur vastutab määruses nimetatud käitlemistegevuste nõuetekohasuse eest ja ka tema asendaja peab vastama ettevalmistusnõuetele. Sõjarelva kandmise õiguse andmine eeldab täiendavat teadmiste kontrolli ja laskeharjutust. Lahingumoona kandmisel tuleb eristada määruses nimetatud erandeid ning seadusest tulenevat õigust, väljaõpet ja asutuse juhi või volitatud ametniku otsust. Väljastamine on seotud vastava kandmisõigusega. Relva, selle oluliste osade ning laskemoona ja lahingumoona hävitamine tuleb dokumenteerida; andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kümne tööpäeva jooksul.
Praktiline tähendus järelevalvele
Asutusesisene kontroll peab ühendama teenistuja õiguse, väljaõppe, väljastamisotsuse ja arvestuse. Üldine teenistusülesanne või relvakapi kasutamise võimalus ei tõenda nõutavat kandmisõigust. Asendamise ja teise asutuse territooriumil hoidmise korral peab vastutus jääma selgeks. Hävitamise akti ja registrikande võrdlus aitab kontrollida vara liikumist ning tähtaegadest kinnipidamist. Käitlemis- ja kandmisõigust tuleb hoida lahus relva kasutamise seaduslikest alustest.
Algallikas ja viited
Asjakohased sätted: Muutmismääruse p-d 6–9, 15, 28–30, 33–34 ja 38–39; Määruse nr 19 § 7; § 13 lg 4³; § 24 lg 3¹; § 25¹; § 27 lg-d 1¹–2; § 38 lg-d 5–6; § 40 lg-d 3–4.
Algallika URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/104092026002
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.