Riigikohus kohaldas osaliselt esialgset õiguskaitset elamisloa kehtetuks tunnistamise vaidluses. Inimene oli vanglast tingimisi vabastatud ning kohtulik käitumiskontroll kohustas teda Eestis viibima. Kohus eristas haldusakti täitmise peatamist selle kehtivuse peatamisest: elamisloa õigusliku toime ajutiseks taastamiseks oli vajalik viimane, mis võimaldas taotleda uut elamisloakaarti (p-d 12–14). Käitumiskontrollist tulenes isikule eraldi Eestis viibimise õiguslik alus. Uue seadusliku viibimisaluse tekkimine mõjutab VSS § 13 järgi varasema lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kehtivust (p-d 15–17, 23–24). Kohus peatas elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtivuse piiratud tingimustel, kuni põhivaidluse lõppemiseni ja seni, kuni käitumiskontroll nõuab Eestis viibimist (p-d 25–28). Elamisloa äravõtmise õiguspärasust lõplikult ei otsustatud.
Praktiline tähendus järelevalvele
Väljasõidukohustuse täitmise korraldamisel tuleb kontrollida ka pärast ettekirjutust tekkinud viibimisaluseid ja teiste menetluste siduvaid otsuseid. Varem antud ettekirjutuse olemasolu ei asenda selle jätkuva kehtivuse kontrolli. Ajutise õiguskaitse puhul tuleb täpsustada, millist õiguslikku mõju on vaja peatada või taastada, ning järgida kohtu seatud tingimusi ja tähtaegu.
Algallikas ja viited
Riigikohtu lahend · 14.09.2026
Riigikohtu lahend nr 3-24-2369/48
Viidatud osa: p-d 12–28; resolutsiooni p-d 1–3 ja 5
Asjakohased sätted: VMS § 43 lg 1 p 5; VSS § 13 lg-d 1 ja 2; ITDS § 13 lg 4; HKMS § 249.
Algallika URL: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-24-2369/48
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.