2026-10-30 — Olulise objekti kaitseandmete salastamine sõltub teabeliigist ja julgeolekuohust

30. oktoobri 2026 määrus nr 114 jõustus 6. novembril ning muutis kriisi- ja objektikaitseteabe riigisaladuseks liigitamist. Määruse nr 262 § 8 lõike 1¹ kohaldamisalasse kuuluvate olulise tähtsusega objektide riskianalüüsis ja turvaplaanis sisalduv koondteave elektrooniliste läbipääsu- või valvesüsteemide ning füüsiliste kaitsemeetmete kohta salastatakse piiratud tasemel kümneks aastaks. Objekti, selle täpse paiknemise ja teiste objektidega seoste teabele, mis ohustab kaitsemeetmete rakendamist, kehtib samal tasemel kahekümneaastane tähtaeg. Mõlemal juhul on välistatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti julgeolekut. Sarnast kahjustamise erandit täpsustati ka kriisivalmiduse teabe ja Riigikantselei vastavate ohuhinnangute juures.

Praktiline tähendus järelevalvele

Objekti nõuetele vastavuse kontrollis tekkinud dokumendi juures tuleb esmalt kindlaks teha, kas selles leidub nimetatud liiki kaitstavat teavet. Seejärel tuleb hinnata kahjustamise erandit ning valida õige salastatuse tase ja tähtaeg. Pelgalt riskianalüüsi või kontrolliaruande pealkiri ei asenda sisulist liigitamist. Samuti ei tähenda riigisaladuse aluse puudumine iseenesest, et kogu dokument oleks avalik: muude juurdepääsupiirangute olemasolu vajab eraldi kontrolli.

Algallikas ja viited

Õigusakt · 30.10.2026
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine, RT I, 03.11.2026, 9

Asjakohased sätted: Muutmismääruse nr 114 p-d 4 ja 8–10; määruse nr 262 § 5 lg 1 p-d 22–23, § 7 lg 9 p-d 5–6 ning § 8 lg 1¹ p-d 1–2; RSVS § 11 lg 1 ja § 39 lg 1 (määruse volitusviited).

Algallika URL: https://www.riigiteataja.ee/akt/103112026009

Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.

Kirjuta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top