2026-11-10 — Tervisekassa tagasinõue võib olla haldusakt, kuid sundtäitmine vajab eraldi alust

Tervisekassa leidis ravi rahastamise lepingu kontrollimisel puudusi teenuste dokumenteerimises ja pidas järgmise perioodi väljamaksetest raha kinni. Riigikohus jättis Tervisekassa määruskaebuse rahuldamata, kuid täpsustas nõude õiguslikku olemust. TerKS § 4 lg 1 annab aluse ebaõigesti või põhjendamatult makstud raha haldusaktiga tagasi nõuda ning järgmistest väljamaksetest kinni pidada. Halduslepingu olemasolu ei kõrvalda seda seaduslikku volitust (p-d 19–26). Kui tulevasi väljamakseid pole ja adressaat vabatahtlikult ei maksa, ei anna sama säte õigust nõuet otse sundtäitmisele saata; täitedokumendi saamiseks tuleb pöörduda halduskohtusse (p 28). Asutus peab inimese pöördumist hindama sisuliselt ja vajaduse korral aitama vaide puudusi kõrvaldada. Vaidet ei tohi jätta lihtsalt lahendamata (p-d 30–35).

Praktiline tähendus järelevalvele

Kontrollakt, siduv tagasinõue, väljamaksest kinnipidamine ja sundtäitmine on erinevad õiguslikud sammud. Iga sammu alus ja tagajärg peavad olema adressaadile arusaadavad. Elektroonilise dokumendi pealkiri peaks näitama selle kohustavat sisu ning asutus peab selgitama menetluse etappi ja vaidlustamisvõimalusi (p 36). Määrus ei otsustanud veel tagasinõude sisulist põhjendatust.

Algallikas ja viited

Riigikohtu lahend · 10.11.2026
Riigikohtu lahend nr 3-25-3486/18

Viidatud osa: p-d 19–36; resolutsiooni p-d 1–2

Asjakohased sätted: TerKS § 2 lg 2 p-d 1 ja 4; TerKS § 4 lg 1; HMS § 51 lg 1 ja § 55 lg 1; HMS §-d 36 ja 78; HKMS § 47 lg 3.

Algallika URL: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-25-3486/18

Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.

Kirjuta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top