Õiguskantsler leidis, et kool rikkus lapsevanema õigusi, kui teave tema pöördumise kohta edastati hoolekogu liikmele ja avaldati koosolekul. Võimaliku väärkäitumise teade tuleb uurida kõigi asjaosaliste õigusi arvestades. Põhjendatud teatele peab järgnema õiguspärane lahendus, alusetuks osutunud teate puhul tuleb asjaosalisi tulemusest teavitada. Kummalgi juhul ei või pöörduja avaldamist kasutada tema heidutamiseks või karistamiseks. Ka väidetavalt pahatahtlik kaebus ei anna selleks iseseisvat alust. Kui küsimust tuleb hoolekogus arutada, peab edastatav teave üldjuhul välistama pöörduja tuvastamise. Õiguskantsler eristas olukorda, kus vanem pöördub ise hoolekogu poole. Andmete jagamine vajab õiguslikku alust ning peab olema eesmärgipärane ja minimaalne. Usaldus teavitamiskanali vastu kaitseb ka lapsi.
Praktiline tähendus järelevalvele
Asutuse kaebuste käsitlemise kord peaks määrama, kes vajab pöörduja isikut ja kes ainult probleemi kirjeldust. Nime eemaldamisest üksi ei piisa, kui muud detailid inimese selgelt tuvastavad. Sisekontroll ja juhtorgani teavitamine tuleb korraldada nii, et probleemi arutamine ei muutuks teataja avalikuks vastutavaks tegemiseks.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 11.05.2026
Isikuandmete töötlemine, 7-5/260791/2603963
Viidatud osa: lk 1–2; lk 1 õiguslikud selgitused hoolekogu pädevuse kohta
Asjakohased sätted: AvTS § 38 lg 3; PGS § 73 lg-d 1 ja 11; IKÜM art 5 lg 1 ja art 6 lg 1 p e.
Algallika URL: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2026-05/Isikuandmete%20tootlemine.pdf
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.