Õiguskantsler pöördus Riigikohtusse, sest Loksa linnavalitsus ei olnud mais tehtud ettepaneku järel muutnud taristutasu regulatsiooni. Taotlus hõlmas nii üldist tasu kui ka selle sidumist planeeringu ja ehitusõigust mõjutavate tagajärgedega. Õiguskantsleri järgi saab planeeringu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise võimalust kasutada üksnes õiguspäraste kohustustega seoses. Seadusliku aluseta tasu maksmata jätmine ei muutu sobivaks aluseks pelgalt seetõttu, et tasu on kirjutatud halduslepingusse. Määrusega ei saa luua ka uusi ehitusloa andmisest või ehitusteatise menetlemisest keeldumise aluseid. Taotluse esitamine ei tähendanud veel vaidlustatud sätete kehtetuks tunnistamist.
Praktiline tähendus järelevalvele
Lepingulise kohustuse rikkumise tuvastamine on kontrolli üks etapp. Enne koormava otsuse tegemist tuleb hinnata põhikohustuse õiguspärasust ning seda, kas seadus lubab just valitud tagajärge. Kõiki lepingutingimusi ei saa muuta avaliku võimu abil täidetavaks kohustuseks üksnes tüüplepingu või kohaliku määruse sõnastusega.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 01.10.2026
Taotlus tunnistada Loksa Linnavalitsuse 25.05.2023 määruse nr 3 § 2 punktid 2–4 ja 6, § 3 lõiked 3 ja 9 ning § 6 kehtetuks, 6-12/260943/2608096
Viidatud osa: lk 1–2, menetluslugu ja volitusnormi piirid; lk 5–6, p-d 27–37
Asjakohased sätted: PlanS § 129 lg 1 ning § 131 lg-d 2¹ ja 6; PS § 3, § 113, § 142 lg 2 ja § 154 lg 1; ÕKS § 18 lg 1; RKPJKo 18.12.2025, 5-25-6/10, p-d 44–50 (taotluses viidatud).
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.