Õiguskantsler taotles Riigikohtult Viimsi taristutasu sätte kehtetuks tunnistamist. Vald oli lubanud regulatsiooni muuta ja seni uute tasude määramisest hoiduda, kuid säte kehtis endiselt. Õiguskantsleri hinnangul ei kõrvaldanud rakendamisest hoidumise lubadus vastuolu põhiseadusega. Taotluses rõhutati ka tasu seost ehitus- ja kasutuslubade ning planeeringu kehtivusega. Neid tagajärgi saab rakendada seaduse alusel; kohalik määrus ei saa anda iseseisvat alust loa andmata jätmiseks. Üksikjuhtumi põhjendatud rahastamiskokkulepe on võimalik teistel õiguslikel eeldustel, kuid ei õigusta määrusega kehtestatud üldist taristutasu.
Praktiline tähendus järelevalvele
Normikontrolli järel tuleb jälgida nii tegeliku praktika muutumist kui ka õigusakti parandamist. Asutuse suuline või kirjalik lubadus piirangut ajutiselt mitte kasutada jätab õigusliku ebakindluse alles. Samal ajal vajavad eraldi kontrolli juba sõlmitud lepingute täitmisele kavandatavad tagajärjed ja nende seaduslik alus.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 02.10.2026
Taotlus tunnistada Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisalase tegevuse korraldamine Viimsi vallas“ § 11 kehtetuks, 6-11/260944/2608156
Viidatud osa: lk 1, ettepanekule vastamine; lk 2, p-d 3–8; lk 3–4, p-d 15–20
Asjakohased sätted: PS § 3, § 113, § 142 lg 2, § 154 lg 1 ja § 157 lg 2; ÕKS § 18 lg 1; PlanS § 131 lg 2¹; HMS § 53 lg 2 p-d 2–3 ja § 98.
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.