Õiguskantsler tegi 4. mail 2026 ettepaneku muuta Viimsi planeerimistegevuse määrust. Määrus sidus üldise elamuühikupõhise taristutasu halduslepinguga ning lepingu täitmata jätmise korral võimalusega keelduda ehitus- ja kasutusloast või tunnistada planeering kehtetuks. Õiguskantsleri hinnangul puudus sellisel üldisel tasul seaduslik alus. PlanS § 131 lõike 6 tagajärgi saab siduda üksnes õiguspäraste, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustustega ja nõutava planeeringu kõrvaltingimusega. See säte ei anna alust kasutusloast keeldumiseks isegi siis, kui vastav võimalus on planeeringusse kirjutatud. Ka ehitusseadustiku keeldumisaluseid ei saa laiendada õigusliku aluseta taristutasu sissenõudmiseks.
Praktiline tähendus järelevalvele
Lepingu täitmise kontroll ja ehitus- või kasutusloa menetlus vajavad eraldi õiguslikku hinnangut. Iga kavandatava tagajärje puhul tuleb tuvastada seadusest tulenev alus, kohustuse õiguspärasus ja vajalik kõrvaltingimus. Ehitusloa kohta sätestatud reeglit ei tohi automaatselt kohaldada kasutusloale. Kohalik määrus ega lepingutingimus ei saa puuduvat seaduslikku volitust asendada. Ettepanek ei välistanud nõuetekohaselt põhjendatud üksikjuhtumipõhiseid rahastamiskokkuleppeid planeeringumenetluses.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 04.05.2026
Ettepanek viia Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määrus nr 22 kooskõlla põhiseadusega, 6-11/260944/2603703
Viidatud osa: lk 1–3 üldise taristutasu õiguslik alus; lk 4 lubadest keeldumise piirid
Asjakohased sätted: PS § 3; § 113; § 154 lg 1; § 142; ÕKS § 17; PlanS § 131 lg-d 2, 2¹ ja 6; HMS § 98 lg 2; EhS §-d 44 ja 55.
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.