Õiguskantsler tegi 5. mail 2026 ettepaneku viia Loksa taristu rahastamise määrus põhiseadusega kooskõlla. Määrus võimaldas rahastamislepingu tähtajaks täitmata jätmisel keelduda ehitusloast või ehitusteatise vastuvõtmisest ning tunnistada planeeringu kehtetuks. Samal ajal ulatus rahastamiskohustus seaduses lubatud rajatistest kaugemale ja hõlmas üldist taristutasu. Õiguskantsler rõhutas, et PlanS § 131 lõikes 6 sätestatud tagajärg eeldab õiguspäraseid kohustusi ning planeeringu kõrvaltingimust; üksnes tingimuse lepingusse kirjutamisest ei piisa. Kohalik määrus ei saa luua ehitusseadustikus puuduvat keeldumisalust. Planeeringumenetluse lõpetamise kaalutlusotsust tuleb samuti põhjendada seadusele, mitte üksnes kohalikule korrale tuginedes.
Praktiline tähendus järelevalvele
Enne lepingu rikkumise tõttu piirava otsuse tegemist tuleb kontrollida nii algse kohustuse kui ka valitud tagajärje õiguslikku alust. Ebaseadusliku tasu maksmata jätmine ei muutu õiguspäraseks keeldumisaluseks seetõttu, et tasu sisaldub halduslepingus. Eristada tuleb planeeringu, lepingu, ehitusloa ja ehitusteatise õiguslikku funktsiooni. Määruse õiguspärasuse kontroll peab hõlmama ka rakendusjuhiseid, mis võivad suunata ametnikku seadusest avaramat piirangut kasutama.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 05.05.2026
Ettepanek viia Loksa Linnavalitsuse 25.05.2023 määrus nr 3 kooskõlla põhiseadusega, 6-12/260943/2603770
Viidatud osa: lk 1–3 volitusnormi ületamine; lk 4–5 jaotis „Määruse § 6”
Asjakohased sätted: PS § 3; § 154 lg 1; § 142; ÕKS § 17; PlanS § 129 lg 1 p 1; § 131 lg-d 1, 2, 2¹ ja 6; Loksa Linnavalitsuse määruse nr 3 § 6 (kontrollitud säte).
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.