Õiguskantsler analüüsis Keskkonnaagentuuri rajakaamerate ning tehisintellektil põhineva liigituvastuse kasutamist. Kirjeldatud piiratud seirekorralduse, vähekäidavate asukohtade ja loomaliikidele suunatud tarkvara puhul pidas ta mõju inimeste õigustele mõõdukaks. See hinnang ei laiene automaatselt inimeste sihipärasele jälgimisele. Juhuslikult salvestatud inimese foto tuleb üldjuhul kustutada. Kui pilt tõendab keskkonnaohtu või võimalikku rikkumist, edastatakse vajalik teave pädevale asutusele, kuid Keskkonnaagentuuril ei teki sellest õigust säilitada koopiat teise asutuse menetluse lõpuni. Asutuse sisemine kord ei ole selleks piisav õiguslik alus. Õiguskantsler palus täpsustada kustutamistähtaega ja muuta säilitamise erandit. Uue, inimesi tuvastava järelevalve-eesmärgi lisamine eeldaks enne selle rakendamist põhiseaduspärast seaduslikku volitust.
Praktiline tähendus järelevalvele
Andmete edastamine järelevalveasutusele ja nende edasine hoidmine algses asutuses on eraldi töötlemistoimingud. Igaühel peab olema oma vajadus ning alus. Tehnoloogiaprojekti juures tuleks kirjeldada ka juhuslikult kogutud andmete kustutamist ja vastutuse üleminekut, et seireandmestik ei muutuks märkamatult üldiseks isikute käitumise arhiiviks.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 04.06.2026
Ulukite asustustiheduse hindamine tehisintellekti abil, 7-7/261088/2604797
Viidatud osa: lk 1–5; eriti punktid 12–17 ja kokkuvõte lk 4–5
Asjakohased sätted: KeSS §-d 3–4, § 13 lg-d 1 ja 1² ning § 14; JahiS § 21; KorS § 6 lg 1.
Algallika URL: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2026-06/Ulukite%20asustustiheduse%20hindamine%20tehisintellekti%20abil.pdf
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.