Õiguskantsler leidis, et vangla avas kinnipeetavale saadetud õiguskantsleri kirja õigusvastaselt. Seda ei muuda asjaolu, et ametnik ei lugenud kirja sisu ja kontrollis üksnes ümbrikus olevaid esemeid. Vangistusseadus koos vangla sisekorraeeskirjaga näeb ette erisubjektidelt, sealhulgas õiguskantslerilt, kohtult ja prokuratuurilt saabunud kirjade kõrgendatud konfidentsiaalsuse ning üleandmise suletud ümbrikus. Vangla üldine ülesanne tagada julgeolek ei anna alust selle erikorra laiendavaks ümbertõlgendamiseks. Kui tekib kahtlus, kas saatja on tegelikult ümbrikul nimetatud asutus, saab seda kontrollida saatjaga ühendust võttes. Õiguskantsler palus hoiduda kaitstud kirjavahetuse avamisest ja kasutada ehtsuse kontrolliks õigusi vähem piiravaid võimalusi. Kirjas osutati, et probleem ei pruukinud piirduda ühe juhtumiga.
Praktiline tähendus järelevalvele
Järelevalveasutusega suhtlemise usaldusväärsus sõltub ka sellest, kas kontrollitav asutus austab seaduses ette nähtud konfidentsiaalsust. Turvariski hindamisel tuleb esmalt kontrollida erireegleid ning seejärel valida nende piires sobiv meede. Asutuse tööjuhend peaks selgelt eristama kirja päritolu kontrollimist, ümbriku avamist ja kirja sisuga tutvumist.
Algallikas ja viited
Õiguskantsleri seisukoht · 08.06.2026
Kirja avamine, 7-4/261169/2604895
Viidatud osa: lk 1–2
Asjakohased sätted: VangS § 29 lg-d 1 ja 4; § 66; Vangla sisekorraeeskirja § 50 lg 2.
Algallika URL: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2026-06/Kirja%20avamine.pdf
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.