Naaberkinnistu kaasomanik taotles vallalt ehitusjärelevalvet piirdeaia, laiendatud abihoone ja tõstetud pinnase suhtes. Riigikohus tühistas kaebuse tagastanud määrused ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tiheasustusalal väidetavalt ebaseadusliku ehitise puhul ei saa naabri kaebeõigust kergekäeliselt välistada: mõjutatud võivad olla omand, privaatsus, veerežiim või keskkonnahuvid (p-d 13–18). Isikul pole üldjuhul õigust nõuda kindlat meedet, kuid teda kaitsva normi olemasolul saab nõuda kaalutlusvigadeta otsust järelevalve alustamise või meetme kohta (p-d 21–24). Pelk dokumentide nõudmine ei lahenda automaatselt taotlust endise olukorra taastamiseks. Ehitusteatise registreerimine ei välista edasist järelevalvet (p-d 27–29). Varasem tsiviilotsus ei lahenda kõiki avalik-õiguslikke küsimusi, kuid selle seadusjõudu tuleb austada (p-d 31–35).
Praktiline tähendus järelevalvele
Järelevalveasutus peab tuvastama, millist õigust taotleja kaitseb ja millist otsust ta tegelikult ootab. Vastus peab käsitlema nii kohaldatavaid avalik-õiguslikke nõudeid kui ka võimalikke meetmeid. Ehitusvea tuvastamine ei tähenda automaatset lammutamist; meetme valik vajab eraldi kaalumist ning lammutamiseks peavad olema täiendavad kaalukad põhjused.
Algallikas ja viited
Riigikohtu lahend · 22.06.2026
Riigikohtu lahend nr 3-25-511/11
Viidatud osa: p-d 13–18, 21–24, 27–35; resolutsiooni p-d 1–3
Asjakohased sätted: EhS § 130 lg 2 ja § 132 lg 3 p 2; RVastS § 6 lg-d 1, 4 ja 5; HMS § 4 lg 2; KorS § 4 lg 2; HKMS § 44 lg 1.
Algallika URL: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-25-511/11
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.