Kohtujurist vabastati teenistusest väitega, et tema eesti keele oskus ei vasta nõutavale tasemele, kuigi tal oli kehtiv C1-taseme tunnistus. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis põhjendusi. Ametisse nimetaja ei saa ise õiguslikult tuvastada, et kehtiva tunnistusega inimese keeleoskus ei vasta keeleseaduse tasemele. Põhjendatud kahtluse korral saab pöörduda Keeleameti poole; eksamile suunamine toimub keeleametniku ettekirjutusega ning tasemeeksamit korraldab Haridus- ja Noorteamet (p-d 12–15). Samas eristas kohus formaalset tasemenõuet konkreetsete teenistusülesannete täitmiseks vajalikest oskustest. Selles asjas olid olemas avaliku teenistuse seaduse teise vabastamisaluse eeldused ning õigusliku kvalifikatsiooni muutmine ei rikkunud isiku kaitseõigust (p-d 16–17.4). Keeleoskuse objektiivselt vajalik kontroll ei ole iseenesest diskrimineerimine (p 18).
Praktiline tähendus järelevalvele
Järelevalvepädevus ja tööandja või ametisse nimetaja juhtimisõigus tuleb lahus hoida. Tunnistuse kehtivust ja seaduslikku tasemekontrolli ei saa asendada asutuse enda hinnanguga. Puudulike tööoskuste käsitlemiseks tuleb valida õige menetlus ja õiguslik alus ning tagada, et inimene saab tema kohta kasutatud asjaoludele sisuliselt vastu vaielda.
Algallikas ja viited
Riigikohtu lahend · 30.06.2026
Riigikohtu lahend nr 3-21-255/31
Viidatud osa: p-d 12–18; resolutsiooni p-d 1–2
Asjakohased sätted: KeeleS § 28 lg-d 1 ja 2; KeeleS § 30 lg 2 ja § 31 lg 1 p 3; KeeleS § 24 lg 1 ja § 27 lg 1; ATS §-d 92 ja 95.
Algallika URL: https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-21-255/31
Autor: Sander Põllumäe. Ülevaade koostatud ja algallikas kontrollitud 16.11.2026. Praktilise tähenduse osa on autori järeldus viidatud dokumendist.